Eva-Liisa Roht-Yilmaz
Romade vahelised arusaamatused lahendati roma kohtus (Romano sondos). See komme ja vande all minek eksisteerivad endiselt. Austatud kogukonnaliikmed, kelle sõna maksab võivad olla ka naised. Külalislahkus ja solidaarsus romade vahel on samuti tähtsad väärtused. Kui romad saabuvad võõrasse linna, siis peaks kohalikud neid enda juurde kutsuma ning pakkuma süüa, teed või kohvi. Sellist kohustust külalislahkust üles näidata peetakse normaalseks elu osaks, mis tuleb kasvatusest. Olles külalislahke näidatakse teiste suhtes üles austust ning nii püsitakse ise kogukonna austatud liikmena.
Meil ei olnud midagi. Ainult teed, ilma suhkruta. Tee on kõige tähtsam. Külalislahkus on nii oluline. Alati tuleb midagi lauale panna. Ma teen seda alati, see on nii juba kasvatusest. (naine, s. 1986)
Romade jaoks on suurimad kogunemised näiteks matused, mis võivad kesta mitmeid päevi ning külalisi võib seal olla mitusada. Pulmi aga ei tähistata tänapäeval uhkelt. Kui korraldatakse pidu, kutsutakse pigem ainult perekond ja lähimad sõbrad või abiellutakse isegi salaja, et vältida soovimatuid külalisi ning „kurja silma”. Matuste ja peiede organiseerimist peetakse auasjaks ning matusele minek tähendab austuse näitamist lahkunu vastu. Suurte matuste organiseerimine võib tähendada isegi, et perel tuleb laenu võtta. Kogukondlik rahaline abi on samuti kombeks. Traditsiooniliselt viidi kirst hobuvankril läbi linna suunduva rongkäiguga surnuaeda. Suhtumine matustel tantsimisse on vastandlik. Osad leiavad, et kui tantsijad ei ole lahkunu lähedased, on tantsimine lubatud, teised ei kiida seda üldse heaks. Roma stiilis tantsitakse tavaliselt kokkusaamistel ja pidudel ning see antakse edasi vanemalt põlvkonnalt nooremale, kuid tänapäeval õpitakse ka internetis olevate videote kaudu. Kombeks on, et mehed ja naised istuvad kogunemistel eraldi. Pidulaud peab olema külluslik ja toidud kaunilt serveeritud. Laud ei tohiks näha välja pooltühi. Traditsiooniliseks roma toiduks võib pidada roogi, mida tehti suvel õues lõkkel, näiteks kanasupp või mariklja (keevas vees valmistatud lamedad koogikesed).